Tornikujuline ese ehk Hiina puslepall
Autor: Marike Laht
Number: Anno 2022/24
Rubriik: Konserveerimine
Meie muuseumide kogud sisaldavad imelisi esemeid. Paljud neist objektidest jõuavad varem või hiljem ka konservaatorite töölauale. Segamaterjalidest objekti konservaatoril on materjali valik reeglina üsna seinast seina ja sinna vahele mahub suurepäraselt ka objekt, mis on valmistatud elevandiluust. Üks selline tõeline elevandiluust ime oli minu töölaual 2022. aastal. Muuseumide Infosüsteemis (MuIS) on selle objekti nimetus „tornikujuline ese“ ja see kuulub Eesti Kunstimuuseumi kogusse. viide1 ⁽¹⁾, [ill 1]
Eset esimest korda nähes kangastus mul silme ees kohe lapsepõlves kuuldud väljend – elevandiluust torn, mis tähendas et keegi elab oma elevandiluust tornis ja see käis eluvõõra, elukauge individualistliku loometöö kohta. viide2 ⁽²⁾ , viide3 ⁽³⁾ Kõiketeadja Google lehekülgi ja väljapakutavaid illustratsioone sõnapaarile „elevandiluust torn“ vaadates, leidsin, et ükski kujutistest polnud ligilähedane minu töölaual olevale objektile. See konkreetne torn omas keskel 10 cm läbimõõduga kera, milles oli veel väiksemaid vabalt liikuvaid sfääre. Tänu sellele vabale liikumisele ja tipus olevale raskele luust buda kujule, kippus see poolemeetrine torn kogu aeg tasakaalust välja minema. Edasi otsides jõudsin Hiina puslepallini, mida on nimetatud ka „Kuradi kätetööks“ – „Devil’s work“, sest tundus et inimene ju küll poleks suutnud midagi sellist valmistada.viide4 ⁽⁴⁾, viide5 ⁽⁵⁾
Olemata ise elevandiluu väljalõigete alal spetsialist, puudus mul mingigi võimalus ainult visuaalse vaatluse abil eseme tehnikat hinnata. Ka ei aidanud selles küsimuses edasi ükski käeulatuses olnud idakunsti kataloog. Need otsingud viisid tõdemuseni, et kuigi tegu on üle poole meetri kõrguse objektiga, millel on torni kuju, ei ole tegu mitte tavalise „tornikujulise esemega“.
Museaali kirjeldus objekti ülevalt alla vaadeldes
Objekt on kõrgusega 51 cm ja laiusega 11 cm ning koosneb erinevatest omavahel ühendatud elevandiluust väga peenejoonega dekoreeritud vormidest.[ill 1] Lootosõiel, millest kaks rida õielehti on pööratud üles ja kaks rida allapoole on istuva buda kuju. Kuju all olev dekoratiivvorm on kinnitatud kuju külge keermestatud luust vahedetailiga.[ill 2] Vahedetaili ümbritseb ažuurne silinder, mis on kaunistatud 10 rea kuusnurksete tähtedega, igas reas 41 tähekest ning silindri pealmises ja alumises osas on kaks rida kokku 25 tähega. Vahedetailile järgneb triibuline dekoratiivne detail, mis kinnitub paljudest kihtidest koosneva sfäärilise kera külge.
Kera läbimõõt on 10,6 cm ja koosneb 14 august. Kera pinda kaunistab 12 erinevat figuraal-kompositsiooni: ülemisel neljal ornamendil on kujutatud kokku 18 persooni (4; 5; 4; 5), keskmise rea neljal ornamendil on 16 (igal 4) ja alumise rea neljal ornamendil 12 inimest (igal 3). Kõikidel seda kera pealmist kihti kaunistavatel kompositsioonidel on süžeeks „tark, kes annab nõu külaelanikele“, mis on väga levinud motiiv.[ill 3]
Kera sees on vähenevas suuruses erinevalt kaunistatud 15 sfäärilist kihti. Teine kiht kujutab lilleõisi, sellele järgnevad vaheldumisi kahe erineva kujundusega rõngad, millel kaheksanurgad ja täpid ning kuusnurksete aukudega ornament. [ill 4]
Sfäärilise kera alumine osa koosneb samuti vahepulgale kinnituvast ažuursest silindrist ja rikkalikust figuraalkompositsioonist. Kompositsioon kujutab seitset figuuri, keda ümbritsevad mägimänni tüved ja oksad, millede vahele on paigutatud kaks linnu kuju. Figuurideks on kesksel kohal istuv tark kelle paremal käel on seisev vanamees ja tema taga noormees, kes kannab oma vasakul õlal pukkistet. Targa vasakul käel on küünarnukiga lauale toetuv peakattega ja tema kõrval sarve või nuudiga seisev figuur. Seejärel samasse suunda vaatav väiksem figuur kausi ja topsiga. [ill 5] Seljataha vaatava hobusekuju taga on veel üks figuur, kes toetub hobuse sadulale. Kogu see nikerdatud kompositsioon asub alusrõngal, mis on kaunistatud stiliseeritud õite (viis neljaõielehelist õit) ja väänduvatest lehtedest ning vartest moodustuva tasapinnalise ornamendiga. [ill 6]
Hiina puslepalli valmistamine
“Chinese puzzle ball” ehk kuradi töö “Devil’s work” on tüüpiline hiina ümar puslepall, mis mõnikord seisab ka alusel/jalal. Analoogseid puslepalle leidub näiteks Briti Muuseumi, Saksamaa Rautenstrauch-Joest Muuseumi ja Pusle Muuseumi kollektsioonides. [ill 7], [ill 8], [ill 9] Seda tüüpi mitmekihiliste vabalt liikuvate ažuursete pallide valmistamine on ajalooliselt kuulunud Guangdongi provintsi käsitööliste oskuste hulka, kus on oskust perekeskselt põlvest põlve edasi antud alates Qianlongi perioodist ( 1736-1795) kuni tänapäevani. viide6 ⁽⁶⁾, viide7 ⁽⁷⁾
Elevandiluust pallide valmistamise võib põhimõtteliselt jagada 6 etappi: viide8 ⁽⁸⁾
Kõigepealt valitakse sobilik luutükk, mis freesitakse ümaraks keraks ja sellele märgitakse kohad, kuhu puuritakse koonilised augud. [ill 10], [ill 11] Aukude arv sõltub kera suurusest, augu sügavus ulatub keskkohani ning auke puuritakse ühe kaupa. [ill 12],[ill 13]
Seejärel lõigatakse sõltuvalt kera suurusest palli sees vabalt liikuvad sfäärid erinevate tööriistadega. viide9 ⁽⁹⁾ Tavaliselt jäetakse pealmine kiht kõige paksemaks umbes 5,2 - 5,3 mm ja järgmiste kihtide paksus on umbes 1 mm. Kui kihid on eraldatud, hakatakse neid erineval moel dekoreerima. [ill 14],[ill 15],[ill 16]
Internetist on leitav ka video, mis räägib hiina puslepallide ajaloost ja valmistamisest. viide10 ⁽¹⁰⁾
Pusle Muuseum viide11 ⁽¹¹⁾ annab üsna põhjaliku selgituse puslepallide valmistamise kohta, kusjuures need kirjeldused pärinevate 19 sajandi rändurite reisikirjadest. „Kõigepealt lõigatakse tööks sobilik tükk vandlit ja kinnitatakse see primitiivse väljanägemisega treipingile ja treitakse see palli kujuliseks, ning siis silutakse väga teravate tööriistadega kuni see tükk muutub ideaalseks keraks. Tegu on täiusliku geomeetrilise kujundiga. Järgmiseks puuritakse koonilised augud palli keskkohani, aukude arv sõltub kera suurusest. Siis kasutatakse „L“ tähe kujulist tööriista, alustatakse pikema püstise tööriistaga ja kõige sisemine pall lõigatakse lahti liikudes augu juurest augu juurde. Seejärel paigutatakse koonilised augud kohakuti, võetakse järgmine tööriist, mis ei ulatu nii sügavale ja korratakse palli lahti lõikamist kõikide aukude juures. Nii jätkub see kiht kihilt seest väljapoole. Kõik sisemised lõigatavad kihid on identses mõõdus, erinev on alles pealmine kiht - pikema püstise tööriistaga tehakse lühikesed lõiked, lühema püstise tööriistaga aga pikemad lõiked . Seejärel dekoreeritakse sisemised kihid. Mida pealmisem kiht seda rohkem on see dekoreeritud ja ilmselget on kõige rikkalikumalt väljalõigetega kaunistatud just palli pealmine kiht.
Vandel ehk elevandiluu või on tegu hoopis mingi kunstmaterjaliga?
Tavaliselt on puslepallid valmistatud elevandiluust, aga neid on valmistatud ka sünteetilisest elevandiluust, puidust, nefriidist jt materjalidest ning nad on sageli paigutatud kõrgetele kaunilt kujundatud alustele. viide12 ⁽¹²⁾, viide13 ⁽¹³⁾
Elevandiluu ehk vandel on elevandivõhast saadav materjal, mida on esemete valmistamiseks kasutatud alates antiikajast ning läbi ajaloo on hinnatud selle materjali tugevust ja värvitooni, mis võimaldas luua pilkupüüdvaid kunstiteoseid. 1990. aastal keelati kogu maailmas elevantide küttimine, kuid kahjuks pole salaküttimine kuhugi kadunud. Kuna nõudlus uhkete esemete järele oli ja on siiani suur, siis valmistatakse neid ka sünteetilisest elevandiluust , mida Hiinas nimetatakse mõnikord ka „Mandariini elevandiluuks“ või „Hongkongi elevandiluuks“ ning mis koosneb vaiguga segatud härjaluu pulbrist. viide14 ⁽¹⁴⁾ Sellest valmistatud toodetel on elevandiluuga sarnane välimus ja nad tunduvad olevat „õiged asjad“ ning on oluliselt odavamad ja mis põhiline – ei põhjusta ühegi elevandi surma. Seejuures ei ole see ei 19. sajandi keskel Inglismaalt alguse saanud luuimitatsioon – nitrotselluloosi baasil valmistatud materjal, mis kujutab endast lämmastik- ja väävelhappega töödeldud tselluloosi – ega ka tselluloid, mis leiutati umbes samal otstarbel ja ajal Ameerikas. viide15 ⁽¹⁵⁾
Muidugi on luust objektide puhul alati kohane küsida, kas ese on valmistatud ehtsast elevandiluust või mitte? Kas tegu on ikka päriselt vandliga, sest mõiste vandel ei võrdu ainult elevandiluuga. Vandlit saadakse mitmete erinevate imetajate kihvadest ehk võhkadest ning samuti ka hammastest. Kihvad ja hambad on oma ehituselt sarnased.[ill 17] Kihvad on lihtsalt suured hambad, mis asuvad väljaspool suud. Imetajad, kellelt saadakse vandlit on elevandid või eelajaloolised mammutid, morsad, vaalalised nagu kašelotid, mõõkvaal, narvalid, jõehobud ja tüügassead. Väikeste objektide tarbeks kasutatakse vandlit, mida saadakse mets - ja koduloomade nagu kodusead ja metssead kihvadest ning põdra, kaameli, karu või kopra hammastest.[ill 18]
Puslepall kui staatuse ja õnne sümbol
Õnneks on selle puslepalli puhul vastus kindlasti jaatav - see on valmistatud elevandiluust.
Tunnistust sellest annavad nn Schregeri jooned puslepalli toetava aluse tagaküljel. Need jooned on ühed kindlamad märgid, mis materjali õigsusest tunnistust annavad. Kihvade kasvamise käigus on need jooned veidi ebaühtlase paksusega ning kuna kihva ristlõige ei ole olemuselt korrapärane ring, siis kulgevad jooned mööda loomulikku ellipsikujulist joont. viide16 ⁽¹⁶⁾, viide17 ⁽¹⁷⁾ Jooni nimetatakse ristviirutusteks ja kui joonte omavaheline ristumisnurk on suurem kui 115 kraadi on tegu elevandiluuga. [ill 19] Elevandiluust tehtud esemed kipuvad liigses kuivuses pragunema, praod pinnal ei ole aga kindel märk, et tegemist võib olla õige ja vana või ajaloolise elevandiluuga. Paljud kunstluust vormitud objektid on pragulised, andes märku vigasest materjalist.
Puslepall oleks ühtpidi justkui pjedestaalile tõstetud mänguasi, mis tegelikult lausa kutsub ennast keerutama ja eri tasapinnal olevaid auke kohakuti ajama. Teisest küljest on selline elevandiluust objekt väga habras ja mitte mingil juhul ei tohi seda maha pillata või jõuga selle sisemisi sfääre liigutada. Sellised objektid olid ja on tänapäevalgi ilmselgelt staatuse ja õnne sümbolid Hiinas, kuna tihti oligi nende välimisele pinnale graveeritud õnnetoovad draakonid. On teada, et neid valmistati kinkimiseks lugupidamisavalduse märgina Hiinas kohapeal, kui ka ekspordiartiklitena läänemaailma jaoks. Näiteks on olemas teave , et puslepallide valmistamiseks 19. sajandil lasti misjonäridel kaasa tuua Euroopast kaasaegsemaid tööriistu, kuigi euroopalikest treimisvahenditest oldi teadlikud Guangdongi provintsis juba sajand varem. Samuti on teada, et selliseid puslepalle võidi valmistada ka mujal Hiinas või hoopis kuskil Euroopas. Hiinas valmistatud puslepallide kõrgajaks loetakse 18. sajandi keskpaika, kus need pallid juba kunstiturgudel ringlesid ja ka Euroopasse jõudsid.
Kuidas selline imeline objekt on aga Eestisse jõudnud?
Arusaamatus objektil olevate numbrite rohkusega
Detailidest koosneva objekti osised olid märgistatud erinevate täht-ja numbermärkidega. Märgistused viitavad eseme võimalikule kuuluvusele erinevatesse kogudesse. Eesti Kunstimuuseumi kogusse jõudis ese 1952 aastal, mil Eesti Rahva Muuseum (toonane Etnograafiamuuseum) andis üle sadu kunstiteoseid, mis siis ajajooksul Kunstimuuseumis arvele võeti. See selgitab erinevate numbrite olemasolu ja andis teada ka eseme veel varasemast kuulumisest Eesti Vabrikandite Ühistule. Eseme annetas ERMile Eesti Vabrikantide Ühisus 27.08.1940 ja teadaolevalt oli üleandjaks K. Mauritz, omaaegne eesti ettevõtja ning ühiskonnategelane. viide18⁽¹⁸⁾, viide19 ⁽¹⁹⁾
Konserveerimistööd
Museaal oli määrdunud, heledast luust detailide pinnad ebaühtlaselt tumenenud; detailide pindadel esines pragusid ja keermetel väikeseid murdumisi.[ill 20],[ill 21 ] Palli üldine konstruktsioon oli heas korras, kuid ühe tornidetaile ühendava luust pulga keermestik oli murdunud. See oli varasema korrastustöö käigus asendatud punasest puust detailiga ja kontaktpinnad ühendatud liimiga. [ill 22]
Objekt vajas pinna puhastamist, et olla sobilik eksponeerimiseks. Esmane puhastamine toimus pehme pintsliga. Seejärel valiti märgpuhastuseks sobiv töölahus. Testiti kolme kemikaali: destilleeritud vesi (puhastas hästi), 2,5% triammooniumtsitraadi vesilahus (puhastas hästi), etanool (toime väike).[ill 23]
Kuna pinna määrdumus oli destilleeritud veega kergesti eemalduv „olmetolm“ otsustati kogu puhastusprotsess läbi viia destilleeritud veega .Puhastamine toimus puidust tiku otsa keeratud vatitupsukestega [ill 24] ja kogu objekti pinna puhastamine võttis aega 36 tundi.[ill 25]
Museaali säilitamiseks valmistati spetsiaalne hoiukarp, milles on sobivast plastist pehmendus-ja toestuskihid [ill 26] viide20 ⁽²⁰⁾
Objekt on eksponeeritud Kadriorus Eesti Kunstimuuseumi näitusel „Kohanemise kunst“, mis jääb avatuks 03.03.2024
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20
Viited
Eesti muuseumide veebivärav – Tornikujuline ese. Eesti Kunstimuusem, EKM j 9957/a-e VR 1077/a-e. ↩︎
http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=elevandiluust (juuli 2023) ↩︎
https://en.wikipedia.org/wiki/Ivory_tower (juuli 2023) ↩︎
https://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_puzzle_ball (juuli2023) ↩︎
https://www.rijksmuseum.nl/en/research/our-research/fine-and-decorative-arts/asian-art/devils-work (juuli 2023) ↩︎
https://et.wikipedia.org/wiki/Guangdong (juuli 2023) ↩︎
https://en.wikipedia.org/wiki/Qianlong_Emperor (juuli 2023) ↩︎
Robert van Liere ja Ching –Ling Wang annavad ajakirjas “The Rijksmuseum Bulletin” väga põhjaliku ülevaate Hiina pulsepallide uurimustööst artikklis “Revealing the Secrets of Chinese Ivory Puzzle Balls: Quantifying the Crafting Process using X-ray Computed Tomography “, kus autorid selgitavad ka selliste pallid tegemise tehnoloogiat ning valmistamiseks kasutatavaid tööriistu. ↩︎
Puslepalli lõikamiseks kasutatavad tööriistad: Carving tools used for Chinese ivory puzzle balls, Canton, China, 19th century. Guangzhou, Guangdong Folk Art Museum. Photo: Shih Ching-Fei, from Zijincheng 2011 https://www.rijksmuseum.nl/en/research/our-research/fine-and-decorative-arts/asian-art/devils-work (dets 2023) ↩︎
https://www.youtube.com/watch?v=62PKdovwlNs https://www.youtube.com/watch?v=UpEKD4fxVS8 (05.12.2023) https://www.youtube.com/watch?v=62PKdovwlNs 05.12.2023) ↩︎
https://www.carters.com.au/index.cfm/index/5978-oriental-carved-ivory-ivory-puzzle-balls/ ↩︎
https://en.wikipedia.org/wiki/Lizzadro_Museum_of_Lapidary_Art ↩︎
https://www.realorrepro.com/article/Ivory-genuine-fake–confusing ↩︎
luuimitatsioonidest loe: [https://et.wikipedia.org/wiki/Nitrotselluloosid https://et.wikipedia.org/wiki/Nitrotselluloosid
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tselluloid2]http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tselluloid2) https://blog.erm.ee/?p=6292](https://blog.erm.ee/?p=6292)
K. Korol, See „igavene“ plastmass! Greif OÜ, Tartu 2019, lk 23-25, 101 ↩︎https://www.realorrepro.com/article/Ivory-genuine-fake–confusing ↩︎
Konrad Mauritz Eesti Vabrikantide Ühisuse sekretär /kujutis https://et.wikipedia.org/wiki/Konrad_Mauritz ↩︎
Pehmenduste ja toestustega säilituskarp. Karp valmistati arhiivipüsivast kartongist, pehmenduseks kasutati Foam 3,0 cm paksust plaati, millest sai välja lõigata sobivad kujundid. ↩︎