Unikaalne kirikutekstiil: ikooni „Trooniv Kristus“ rikkaliku brokaattikandiga ikoonikate
Autorid: Heige Peets, Ruth Paas
Number: Anno 2022/23
Rubriik: Konserveerimine
Tallinna Kaasani kirik on 18 sajandist pärinev vene õigeusukirik. viide 1 ⁽¹⁾ Kirik valmis Tallinna garnisonipolgu komandöri polkovnik vürst Šahhovskoi ettevõtmisel ja on Tallinna vanim säilinud puidust sakraalhoone. viide 2⁽²⁾ Pärast 1919. aastat, seoses sõjaväekirikute likvideerimisega, sai sellest lihtrahvaste kogudus. Kirik elas üle ilmasõjad, jäi toimivaks kirikuks, kus tal tuli silmitsi seista katsumustega. Toimus palju mitmeid remondi- ja ümberehitustöid, mille käigus on kirikuhoone välisarhitektuuri lihtsustatud, ülevärvimise tagajärjel on kannatada saanud interjöör, toimunud mitmeid tulekahjusid ja kahjuks ka mitmeid vargusi, kui kadusid mõned hinnalised ikoonid.
Teadaolevalt pühitseti kirik 1721 aastal ning 2021 aastal tähistati hoone 300. aastapäeva. Selleks sündmuseks valmistuti kaua ja viimase kümne aasta jooksul leiti võimalusi restaureerida hoonet, teha töid kiriku interjööris sh konserveerida 19 sajandist pärinevad lae -ja seinamaalingud ning hulgaliselt unikaalseid sakraalkunsti objekte. viide 3 ⁽³⁾
Ikoon „Trooniv Kristus“ Kanutis
2019 aastal sai Kanut tellimuse konserveerida ikoon „Trooniv Kristus“. viide 4 ⁽⁴⁾ Arvatavalt on tegemist kiriku ehitusaegse heatasemelise vene ikoonimaaliga. Ikoonil on kujutatud piiskopi ametirüüs Kristust, kes istub suursugusel aujärjel, kroon peas. Nii esindab ta kuningate Kuningat, kes usklikke õnnistab. Ikooni kattis brokaattikandiga kate. Katte eemaldamisel ilmnes ikooni avariiline seisund – selle alumise osa kihid olid koos lõuendiga alustahvlilt lahti löönud, katusesse tõusnud ning esines ulatuslikke krundi- ja värvikihi varinguid. Pärast mustuse- ja tahmakihi eemaldamist tulid nähtavale maalimise käigus tehtud muudatused ikooni algses kompositsioonis ja detailides. Krundikihti peene nõelaga sisse kraabitud alusjoonis erineb mitmes kohas oluliselt pealekantud maalingust. Pärast konserveerimist võeti ikoon kirikus vastu erilise tähelepanu ja austusega, sest kogudus ei olnud ju katte alla peitunud ikooni viimasel aastasajal näinud. Ikooni konserveerimisest saab lugeda ajakirjast Renovatum Anno 2022/2023. Kristina Aas, Ikooni „Trooniv Kristus“ restaureerimine. viide 5⁽⁵⁾
Ikooni tekstiilist kate on suuremõõtmeline brokaattikand, mille aplikatsioonitehnikas muster järgib ikooni maalingut. Ikooni kate oli väga halvas seisukorras. Teadolevalt on Kaasani kirikus toimunud mitmel korral põlenguid ning ikoon ja kate võisid saada tule- ja kuumakahjustusi. Sellele viitab ikooni tagakülge ja tekstiili kattev tihe paakunud tahmakiht ning katte ülaosal osaliselt kangastruktuuri ja loomuliku elastsuse kaotanud siidikangas. Esmapilgul tekitas küsimusi katte alumine osa, millel oli tolmu- ja tahmakiht väga õhuke. Kuna ikooni ees on kolme jaotusega ümbriskasti kaas, mille alumine aken käib lahti, siis ilmselt puhastati aegade jooksul selle kaudu ikooni.
Tekstiilkatte konserveerimisele eelnes paarikuine arutelude - ja konserveerimiskontseptsiooni koostamise aeg. Ametnike ja koguduse poolne küsimus oli - kas seda „räbalat“ saab üldse korda teha, eeldusel, et kate hakkab taas rippuma, mitte museaalina vitriinis lamama.
Kanuti konservaatoritele oli see väljakutse, millest ei saanud loobuda.
Ikooni katetest üldiselt
Ikooni kattematerjalid ja tehnikad on sajandite jooksul välja kujunenud ja ajas muutunud. viide 6⁽⁶⁾ Ikoonide katteks on peamiselt kasutatud väärismetallist, messingist ja vasest sepistatud ja graveeritud plaate, mille ülesandeks on tõsta esile ikoonil kujutatud püha isiku austamine ja ülendamine. Metallist kate e riisa tehti alati spetsiaalselt konkreetse ikooni jaoks. Vanematel ikoonidel ei katnud riisa tervet ikooni pinda, vaid ainult aupaistet. 17 sajandil hakati ikoone katma metallplaatidega, mis jätsid ikoonikujutistest lahti vaid näo, käed ja jalad. Tihti täiendati riisasid vääriskivide, pärlitega jm kaunistus-manustega.
19 sajandil hakati ikooni katteid valmistama vanavene traditsioonilise tikandi mõjutustel. Selliste katete ilmumine võib olla kahe kiriku kunstiliigi – kloostrites viljeletud tikandi ja metallist ikoonikaunistuste ühendamine. Tikand põhineb erinevate materjalide ja tehnikate kombineerimisel, kus lisanditena kasutati väärismetalle ja pärleid, poolvääriskive, fooliumit, kardniite jms. viide 7 ⁽⁷⁾
Ikooni kattel pole ainult esteetiline, vaid ka praktiline eesmärk. Puidule maalitud ikoonid kannatavad küünla tahma, niiskuse, temperatuuri kõikumiste ja koguduse liikmete puudutuste all ning kate kaitseb pühasid esemeid välismõjude eest, pikendades nende kasutusiga. viide 8⁽⁸⁾
Ikooni „Trooniv Kristus“ tekstiilist ikoonikate
Täpsemad andmed kõnesoleva tekstiilkatte valmistamise aja ja võimaliku töökoja kohta puuduvad. viide 9⁽⁹⁾ Siiski võib väita, et kate on valmistatud spetsiaalselt ikooni „Trooniv Kristus“ jaoks, sest tikand järgib täpselt ikooni joonist. Konserveerimisel ilmnes, et ikooni temperatehnikas maalipind oli ulatusliku tahmakahjustusega ning pinnal on üks sügavam küünlaleegi põletusarm, mida kattel ei ole. Ikooni pinnal ei ole jälgi ka naelte aukudest, mis viitaks võimalikule varasemale metallist kattele (riisale). Ilmselt oli ikoon oma algses kasutuses ilma katteta.
Arvatavalt jääb 17. -18. sajandisse dateeritud ikooni tekstiilist katte valmistamise aeg 19. sajandisse. Eesti ikooniloolane Orest Kormašov on katet kirjeldanud kui omalaadset ja Eesti kontekstis ainukordset kirikutekstiili :“Ikooni tekstiilist kate on väga unikaalne. See on rikkalikult ehitud ja mitmekesise materjalikasutusega erinevates tehnikates loodud kirikutekstiil. Kate on teostatud viisil, mis on pigem seostatav altaritekkide traditsiooniga, kus tikandi, ehiste ja kaunistuste vahel on vaba kanga pinda – sametit ja siidi, mis oma värviga annab kogu teosele talle omase koloriidi. Traditsiooniliste ikooni katete pind on aga pea alati tihedalt täidetud helmestega, kuldniidi tikandiga vm. Tavaliselt on väljaõmmeldud ikooni katted ka mõõtudelt palju väiksemad. See teos on erakordselt suur (183,0 x 83,0 cm). Avatuks jäetud tekstiilipinnad loovad teose üldise koloriidi – pruuni, kuldse, karamellise ja hõbehalli kombinatsiooni, mida aktsepteerivad tumepruunid klaaspärlid ja valged helmed.“viide 10⁽¹⁰⁾
Katte kirjeldus
Kate oli kinnitatud ikooni külge pronksist dekoratiivnaeltega ja Kristuse nägu ümbritseval alal fikseeritud 8 raudnaelaga. Tekstiil eemaldati ikoonilt ja seda sai hakata lähemalt uurima. Katte voodriks on linane lõuend ja tikandi aluskangaks satäänkoes naturaalne hele siid. Kõik kangapaanide ühendus- ja servaõmblused on tehtud käsitsi ning aplikatsioontikandi kaunistusdetailid on tikitud läbi kõigi tekstiilikihtide. Tikand on taustatud tagaküljelt paberiga ja õmblusniidid on tikandi tugevdamise eesmärgil pahemal poolel kaetud tiheda kliistrikihiga. Tikandita siid oli aga voodrile kinnitamata (läbi õmblemata) ja lahtine kangas oli rebenenud tükkideks ning osaliselt ka hävinud (kadunud).
Aplikatsioontikandi kujundid on valmistatud erinevatest kangastest ning kaunistatud klaashelmeste ja metall-detailidega. Tikandis on kasutatud kolme erikoelist sametit - ühtlase karusega tumepruuni ja kaks heledamat pruuni mustrisse lõigatud karusega sametikangast. Sametit on kasutatud piiskopi ametirüü erinevatel osistel. Rüü keskosa on valmistatud kullaläikelisest brokaatkangast ja tikandi teostuses jätab see mulje ruumiliselt langevatest voltidest. Kujundeid aplikatsioonis kaunistavad erineva kuju ja värvusega tahutud, poleeritud, lihvitud peegelklaasist helmed ning litrid, brokaatlindid- ja traadid, südamikuga brokaatniidid, brokaatpits, metallist plaadikesed ja foolium. Tikandis leiab väga erinevaid klaashelmeste ja litrite kinnitus- ning erinevatest materjalidest kujundite omavahelisi ühendamisviise. viide 11⁽¹¹⁾ Aupaiste Kristuse pea ümber on valmistatud brokaat-niplispitsist, mille alt kumab kuldsena kollane foolium. Kuningakrooni taustaks on pruun mustrisse lõigatud karusega samet, millel kaunistuseks valged klaasist rombid ja kolmnurgad ning sinised „pirni„kujulised tilgad. Klaashelmeste vahele on õmmeldud litrid, millele on metall-lindist moodustatud väike sõlm ehk pea, läbi mille on litter kinnitatud linase niidiga kangale.
Katte konserveerimine
Tihedalt lõuendile õmmeldud tikandi üldseisund oli rahuldav. Kate oli tolmunud, tahmunud ja kohati suurte tumedate (õli)laikudega. Tikandi puhastamine vajas iga materjali olemusele sobilikku lähenemist. Lisaks tikandi puhastamisele oli suureks väljakutseks aplikatsiooni kujundite vahele jäävate nn „lahtiste“ siidiosade fikseerimine, tagamaks katte edasist eksponeerimist püsti asendis.
Katte puhastamisel kasutati mikroskoopi, et pidevalt kontrollida puhastusprotsesse ja tahmakihi all olevate pindade seisundit. Tikandi erinevate tekstiilist osade puhastamisel kasutati antistaatilist pintslit, tolmuimeja miniotsikuid (lisaks kaitsevõrk) ja tahmakäsna. Väga õrnade velvetkangaste korral korjati tahma osakesed pinnalt mehaaniliselt kuiva või kergelt niiske vatitikuga. Siidi puhastamisel kasutati puuvillasest flanellist kangaribasid ja väga rabedate riideribade korral lihtsalt rulliti vatitikuga kergelt surudes mööda pinda.
Tikandi tahmunud ja osaliselt korrodeerunud metallniidid ja –plaadikesed, litrid ja foolium puhastati poolniiskelt kombineerides EDTA ja triammooniumtsitraadi töölahuseid ning järeltöötlus tehti dest vee ja etanooliga. Klaashelmed puhastati etanooli vesilahusega. Irdunud litrid kinnitati liimainega Paraloid B-72 .
Deformeerunud ja irdunud siidifragmendid puhastati, niisutati ja sirutati lokaalses pressis. Konserveerimiskavas oli plaanitud katta lahtised siidifragmendid konserveerimisvõrguga ja kinnitada need kattele niidi-nõela meetodil piki aukude ja rebendite piirjooni. Töö käigus süvenes arvamus, et selline töötlus siiski ei taga katte eksponeerimist püsti asendis.
Siidifragmendid otsustati pinnalt katta liimistatud võrkkangaga viide 12⁽¹²⁾ ja vajadusel lisatugevuse andmiseks fikseerida voodrile kahepoolse liimikanga ribadega. viide13 ⁽¹³⁾ Katte velvetkangad ja brokaatkangas ei vajanud võrguga katmist. Tööd teostati vaakumlaual, mis võimaldas katte hoida ühtlase pinge all ning vältis töötluse käigus tekkida võivaid volte ja venimisi. Katte ülaosas olid suured siidikaod ja kahjustunud siidi alt paljandusid tumedad õliplekid, mida ei olnud võimalik „välja pesta“. Ülaosa visuaalne tervik otsustati taastada originaalile sobivas toonis naturaalse siidiga, mis kinnitati lõuendile kahepoolse liimikangaga ja kaeti liimistatud võrguga.
Unikaalne ikoonikate tagasi Kaasani kirikus
Ikooni konserveerimistöö käigus tehti ikooni omanikule ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ettepanek: pärast ikooni konserveerimist vormistada ikoon „Trooniv Kristus“ algsesse ikoonikasti ja eksponeerida kirikus ilma katteta. Kuna ikoon „Trooniv Kristus“ oli kuni konserveerimiseni ja katte eemaldamiseni kogudusele varjatud ning selle ilu ja väärikus ilmnes alles nüüd, sooviski kogudus ikooni eksponeerida kirikus kõigile vaatamiseks (ilma katteta).
Ka ikooni tekstiilkate otsustati pärast konserveerimist eksponeerida eraldiseisva objektina. Kattele valmistati ikooni kastile analoogne ümbriskast koos UV kaitsega katteklaasiga. Kate kinnitati ümbrisraami kangaga kaetud vineerist alusele. Katte alt avatuks jäävatest ikooni maalipindadest trükiti koopiakujutised, mis asetati avade alla. Kogudusel on plaan luua kiriku juurde väike muuseum, kus saaks unikaalset brokaatkatet koos konserveerimistöid tutvustava stendiga eksponeerida. Hetkel on kate kirikuseinal koos ikooniga ja tekitab kohati vaatajates arusaamatust, miks ikoone „Trooniv Kristus“ on kaks?
Konservaatoritele oli ikoonikatte konserveerimine tõsine väljakutse: museaal vs kasutusse minev objekt. Alati tekivad vastuolud traditsiooniliste metoodiliste lahenduste ja reaalsest olukorrast tulenevate valikute vahel - eelkõige konserveerimises kasutatavad uued (liim)materjalid ja nende sobivuse printsiip töödeldava objektiga. Vastutus jääb konservaatorile, kes saab tugineda oma isiklikule ja lisaks kolleegide kogemustele, konserveerimis- ja materjaliteadlaste uuringutele ja järeldustele ning siin annab meile vastused aeg tehtud valikute sobivuse kohta. viide 14 ⁽¹⁴⁾
Töögrupp: Kristina Aas (ikoon, ikoonikasti polükroomia), Ruth Paas (tekstiil), Heige Peets (uuringud, tekstiil), Viljar Talimaa (ikoonikast, uus ümbriskast), Mart Verevmägi ja Helmut Välja (puit- ja metalldetailid), Grete Nilp ja Heige Peets (tööde koordinaatorid, aruandluse koostamine). viide 15⁽¹⁵⁾
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15
Viited
Ametliku nimega Tallinna Jumalaema Sünni kirik/ vene k Храм Рождества Пресвятой Богородицы. https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Kaasani_kirik#Ajalugu ↩︎
Kultuurimälestiste register. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1078 ↩︎
Tallinna vanim puukirik saab juubeliks korda. Artikkel 25. veebruar 2017. https://www.postimees.ee/4026707/tallinna-vanim-puukirik-saab-juubeliks-korda (vaadatud 04.01.2024) ↩︎
Tööde tellija Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Muinsuskaitse osakond. ↩︎
Kristina Aas, Ikooni „Trooniv Kristus“ restaureerimine. Renovatum Anno 2022/2023.https://www.anno.renovatum.ee/ee/renovatum-anno-2022-2023/ikooni-trooniv-kristus-restaureerimine ↩︎
Ikooni kate on ikooni hinnaline kaunistus. Kate võib varjata vaataja eest maalingu osaliselt või täielikult. Kattes on erinevad osised, näiteks kroon - ornament pea ümber halo (sära) asemel; riisa (riza) - osa kattest, mis katab ikoonil kujutatud riided jne. Русские: историко-этнографический атлас. Земледелие. Крестьянское жилище. Крестьянская одежда. (Сер. XIX - нач. XX в.). Под ред. В. А. Александрова [и др.]. - М., “Наука”, 1967. — С.116. Интернет-источник — ru.wikipedia.org (materjali vaadatud augustis 2021, aadress ei pruugi olla enam kättesaadav). ↩︎
„Näo õmblemine“ (лицевое шитье) on tikandi eriliik ja slaavi kujutava kunsti eriliik, mille õitseaeg oli 14.-17. sajandil. Selle ekspressiivsus on üsna võrreldav ikoonimaaliga. Selle kunsti tüüpilisteks näideteks on erinevad kuld- ja siidniitidega tikitud ikoonid, mis kujutavad nägusid (mis andis aluse nimele “näo”), aga ka pühakuid, stseene nende elust, piiblistseene jms. Samas tehnikas on valmistatud ka surilinad, katted ja muud religioossed (kirikutekstiili)esemed. Seda tüüpi tikandite teine nimi on “nõelmaaling“ .https://mirbusin.ru/articles/chto-takoe-licevoe-shite (vaadatud 2021, aadress ei pruugi olla enam kättesaadav) ↩︎
Samas ↩︎
Tikandi ühelt kujundilt (lehekujuline fooliumist detail) leiti märgistus „A.Г.“ ↩︎
Väljavõte Orest Kormašovi e-kirjast (materjal Heige Peetsi valduses) ↩︎
Tikandis on kasutatud erinevat tüüpi kardniite: kullatud hõbelindid, kullatud hõbetraat või -hõbelint ümber tekstiilist südamiku. Litrid on kullatud-hõbeplekist ja foolium on õhuke vaskplekk. Foolium on kohati toonitud punase kattelakiga. Litrid ja plaadid on kinnitatud kujunditesse kardniitidega. ↩︎
Konserveerimiskangasteks kasutati naturaalset siidi ja nailonist võrkkangast (Dukeries Textiles & Fancy Goods LTD, UK ). Toestuskangad kaeti termoplastse akrüülliimiga Lascaux Acrylic adhesive 303 HV ja 498 HV (Kremer-Pigmente). Liimi valmistamine 303 HV:498 HV vahekorras 10:1 vesilahusena. ↩︎
Kahepoolne liimiriie ( maaletooja Eestis Abakhan) https://www.koojaloo.ee/kahepoolne-liimiriie-0-5x1-5-m.html ↩︎
Ikooni ja brokaatkatte konserveerimistööd toimusid vahemikus aprill 2019 – mai 2021. ↩︎
Ikooni ja brokaatkatte konserveerimistööde aruandlus (etapid: seisundi –ja materjaliuuringud, konserveerimistööde planeerimine, metoodika ja konserveerimistööde kirjed koos fotomaterjaliga) on esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakonnale. ↩︎