Muljed Siinai mäe Püha Katariina kloostri raamatukogust
Autor: Tulvi-Hanneli Turo
Number: Anno 2022/24
Rubriik: Haridus ja täiendõpe
2022. aasta aprillis avanes mul suurepärane võimalus võtta ette kauaigatsetud reis Püha Katariina kloostrisse ja selle maailma vanimasse järjepidevalt tegutsevasse raamatukokku. Klooster asub Egiptuses Siinai poolsaarel Püha Hoorebi (Moosese) mäe jalamil, kus Vana Testamendi järgi olevat Jumal end Moosesele ilmutanud ja andnud talle kümme käsulauda.
Siinai poolsaar oma imeliste mägede ja kõrbekooslustega on vägagi põnev koht ka matkamiseks. Paljud turistid kasutavad võimalust ronida koidikul või päikeseloojangul Moosese mäe tippu, kust avaneb hunnitu vaade kogu mäestikule. Seda tegin ka mina koos reisikaaslase, köitekonservaatori Dorel Sabre’ga pärast päeva esimesel poolel toimunud raamatukogu külastust. See palverännakute sihiks olev mäetipp on 2285 meetri kõrgune ja teekond sinna algab Püha Katariina kloostri juurest. Alates 2002. aastast on klooster UNESCO kaitse all kui kolme maailmareligiooni – kristlust, islamit ja judaismi – ühendav püha koht. See on kuulus oma arheoloogiliste mälestiste ja religioosse tähendusega paikade, bütsantsi arhitektuuri, silmapaistvate varakristlike käsikirjade ja väärtusliku ikoonikogu poolest. viide 1⁽¹⁾
Kloostri ajaloost
Siinai ehk Moosese mägi on juba alates 3. sajandist olnud palverännakute sihtkoht ja askeetide asupaik. Rooma keisri Constantinus Suure valitsemisajal aastatel 306–337 lõpetati kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. 4. sajandil ilmusid sellesse piirkonda munkade kogukonnad. Neid toetas Constantinus Suure ema keisrinna Helena Augusta, kes lasi 330. aastal ehitada siia esimese kiriku (Põleva põõsa kabel, ka Püha Helena kabel). Kloostri rajajaks loetakse Ida-Rooma keisrit Justinianus I, kelle valitsemisajal aastatel 527–565 muudeti see kõrgete müüridega kindluseks. Justinianus asustas kloostri juurde paarsada beduiini hõimudest pärit perekonda, kes kaitseks seda barbaritest sissetungijate eest. Nii tekkiski omanäoline kristlik kogukond, mis eksisteerib tänaseni. Algselt oli klooster rahvusvaheline – siin oli kreekakeelsete munkade kõrval ka õhtumaalasi, slaavlasi, araablasi, armeenlasi, etiooplasi, süürlasi ja teiste rahvaste esindajaid. Islami valitsemise aegu muutus klooster kreekakeelseks. Alates 9. sajandist on see tuntud Püha Katariina kloostri nime all. viide 2⁽²⁾ viide 3⁽³⁾
Kloostri raamatukogu
Kloostri raamatukogu on üldjuhul külastajatele suletud. Meie pääs raamatukokku ja kohtumine munk Justiniga sai võimalikuks tänu kirjale, mille olin saatnud mõned kuud varem paludes audientsi ja võimalust raamatukoguga tutvuda. Kokkulepitud päeval ja kellaajal avanesid meile iidse kloostri raamatukogu kõrged uksed ning meil oli harukordne võimalus siseneda köitekultuuri varakambrisse. Raamatukogusse on vaba pääs vaid kloostri munkadel, keda on seal praegu 14 hinge. Pärandi uurijatele ja spetsialistidele on sissepääs ainult eelneval kokkuleppel.
Raamatukogu haldajaks on Ameerikas sündinud erudiit vaimulik Isa Justin, kes tundis juba varases nooruspõlves suurt huvi bütsantsi kultuuri vastu. Alates 1996. aastast elab ta kloostris mungana. Tema õlgadel on mitmed olulised tööd nagu koodeksite ja pärgamentrullide kogu uurimine, digiteerimine, projektide kirjutamine ja rahataotluste esitamine. Ta valdab mitmeid keeli, tunneb munkluse ja kristluse ajalugu, peab vaimulikku blogi ning viib läbi õigeusu jumalateenistusi. Vesteldes oli selgesti tajutav tema kloostrielule omane puhas meel ja vahetu kohalolu, peenekoeline vestluskunst ja ausus.
Raamatukogu külastusel oli võimalus lähedalt vaadata ja lehitseda üht pärgamendist lehtedega rariteeti – armeenia köites evangeeliumi, mille oli 1583. aastal kloostrile kinkinud Rumeenia Valahhia prints Mihai Viteazul. Evangeeliumi esikaant katab kaanesuurune hõbeplaat, mis kujutab evangeliste ja pühakuid. Köite väga kaunis ja suursugune, erinevatest värvilistest niitidest ja kuldniitidest punutud kaptaal võttis täiesti sõnatuks, rääkimata evangeeliumi ehistähtede miniatuuridest ja teksti sees olevatest kaunistustest. Tegu on haruldaselt andeka ja suure meistri tööga. Köite seisukord oli suurepärane – ju on seda suhteliselt vähe kasutatud, kuna tegemist on luksusköitega, kallihinnalise kingitusega.
Püha Katariina kloostri raamatukogus on hoiul iidsete koodeksite ja käsikirjade kogu, mis on Vatikani raamatukogu järel suuruselt teine maailmas. Tähelepanuväärne on seegi, et alates kloostri asutamise esimesest päevast 6. sajandil pole Siinai mäe Püha Katariina kloostri raamatukogu kordagi oma uksi sulgenud ega ka hävitustöö ohvriks langenud.
Püha Katariina kloostri raamatukogu kõige haruldasema osa moodustavad 3300 käsikirja, mis on valdavalt kreekakeelsed. Ülejäänud käsikirjad on peamiselt araabia, süüria, gruusia ja slaavi keeltes. Raamatukogus on käsikirju ka poola, heebrea, etioopia, armeenia, ladina ja pärsia keeles.
Enamik neist on kristlikud tekstid, mida on kasutatud ja kasutatakse praegugi jumalateenistustel. Kogusse kuuluvad ka klassikalised kreeka tekstid, leksikonid, meditsiinilised tekstid ja reisikirjad.
Codex Sinaiticus ja Codex Syriacus
Tuntuim käsikiri kloostri raamatukogus on Codex Sinaiticus. See on 4. sajandi teise veerandisse dateeritud vanim, terviklikult Uut Testamenti ja Vana Testamendi fragmente sisaldav kreekakeelne käsikiri. viide 4⁽⁴⁾ Kloostris on sellest tervikteosest säilinud kaksteist lehekülge ja paarkümmend fragmenti. Kuigi Codex Sinaiticus leiti juba 18. sajandil, peetakse selle avastajaks saksa piibliteadlast Konstantin von Tischendorfi (1815–1874). Oma esimesel kloostri külastusel 1844. aastal õnnestus tal sealt välja viia ja Saksamaale toimetada nelikümmend kolm koodeksi fooliolehte ja need seal 1846. aastal faksiimile väljaandena avaldada. Neid käsikirjalisi pärgamendist fooliolehti säilitatakse tänapäeval Leipzigi ülikoolis. 1859. aastal Tsaari-Venemaa toetatud uurimisretkel leidis Tischendorf veel koodeksi lehti ning palus luba neid laenuks kaasa võtta ja Venemaal trükis avaldada. Tagastamise asemel sattusid rariteedid aga hoopis Venemaa Rahvusraamatukokku. 1933. aastal otsustas Nõukogude Venemaa valitsus müüa osa haruldasest leiust Inglismaale hinnaga 100 000 naela, mis oli tolle aja kohta tohutu rahasumma. Nüüd on see osa Codex Sinaiticusest Briti Raamatukogu üks suuremaid aardeid. Venemaale jäi kaheksa lehe fragmenti, mis kuuluvad praegu Peterburis asuvale Venemaa Rahvusraamatukogule. Tischendorf põhjendas käsikirjade võtmist sellega, nagu võinuks kallihinnaline koodeks munkade käes tuleroaks minna. Klooster on selle laimu ümber lükanud, tundes kurbust, et koodeksi originaal on nüüdseks neljas erinevas kohas mööda maailma laiali pillutatud.
Tähtsuselt järgmine käsikiri on Codex Syriacus. See on palimpsest ehk pärgament, millelt varasem kirjutus on ähmastatud või kustutatud ja uus peale kirjutatud. Käsikirja hilisem kirjutus pärineb 778. aastast, kusjuures algne kiri pärineb 5. sajandist. See on üks kahest maailmas teadaolevast käsikirjast, kus evangeeliumid on kirja pandud vanasüüria keeles.
Kloostri raamatukogus on mõned papüürusele kirjutatud käsikirjad ja suur kogu kreeka, araabia ja türgi kirjarulle. Siin on ka umbes 8000 varajast trükitud raamatut, millest 7000 on kreeka keeles. Need on pühakirjad, patristilised ehk 2.–8.sajandi ristiusu mõtlejate (nn kirikuisade) õpetused, Vana-Kreeka klassikalise perioodi tekstid ning õigeusu teenistusraamatud. Trükiste hulgast leiab ka Homerose ja Platoni teoste esmaväljaanded, vastavalt 1488. ja 1513. aastast. Samuti kuulub kogusse palju kuulsa itaalia trükkali Aldus Manutiuse (1449–1515) kreekakeelseid trükiseid.
Siinai mäe jalamil asuv iidne raamatukogu toimib endiselt oma algses kontekstis, elava kloostrikogukonna raamatukoguna. See annab igale käsikirjale ja varajasele trükitud raamatule olulise lisatähenduse. Paljudel köidetel esineb sissekirjutusi ja ääremärkusi, mis annavad tunnistust tekstide kasutamisest õpinguteks ning palve- ja jumalateenistusteks, mida on siin peetud üle seitsmeteistkümne sajandi. Lisaks kinnitavad need munkade eruditsiooni ja pühendumist. Ligatus ja köiteteemaline tesaurus
Püha Katariina kloostri raamatukogu on enda hoole alla võtnud Londoni ülikooli juures baseeruv uurimis- ja teaduskeskus Ligatus. Selle töötajad uurivad, digitaliseerivad ja vajadusel konserveerivad kloostri raamatukogusse kuuluvat vara. Ligatuse eesmärgiks on edastada laiemale spetsialistide kogukonnale köidetega seonduvat sõnavara ja erialast teavet, mis aitaks suure kultuuriväärtusega ajaloolisi köiteid professionaalselt kirjeldada.
Keskuse põhiprojektiks on kloostri raamatukogus olevate käsikirjade ja nende seisukorra hindamine. Selleks sõidavad konservaatorid kaks või kolm korda aastas kohapeale hindamist läbi viima. Raamatuid hinnatakse ükshaaval köite seisundiuuringu pabervormil. viide 5⁽⁵⁾ viide 6⁽⁶⁾ Praeguseks on läbi vaadatud üle 90% käsikirjadest. Kogutud teave edastatakse andmebaasi, milles on umbes 33 000 A4 formaadis lehekülge seisundiuuringute tulemustest ja 35 000 käsikirjaliste köidete digifotot. Andmebaasi kasutamiseks on vaja taotleda kloostri luba.
Teaduskeskuse nimi Ligatus – sõna ligatus tähendab ladina keeles “seotud” või “köidetud” – viitab teiselegi teadlaste ja köiteajaloolaste-köitekonservaatorite töövaldkonnale. Selleks on virtuaalse tesauruse ehk kogu ametialast sõnavara haarava suure sõnaraamatu koostamine ja liitmine digitaalsete andmehaldussüsteemidega. The Language of Binding Thesaurus’t (LoB) ehk Köite Keele nime all tuntud sõnaraamatut täiendatakse pidevalt. Erinevate maade konservaatorid on hakanud seda ka teistesse keeltesse tõlkima. viide 7⁽⁷⁾
Köitealane tesaurus pakub ühtset terminoloogiat, mida saavad kasutada kõik ajalooliste raamatutega töötavad inimesed, näiteks konservaatorid, paleograafid, kataloogijad, raamatukoguhoidjad, ajaloolased ja haruldaste raamatutega töötavad spetsialistid. Tesaurust saab kasutada ka õppevahendina köite struktuuride, materjalide ja köiteosade tundmaõppimisel. Tesaurus on tõlgitud seitsmesse keelde ja kõige lihtsam viis teabe saamiseks on kasutada alfabeetilist otsingut.
Ligatuse teaduskeskus teeb koostööd teiste institutsioonide ja uurimisrühmadega nagu Oxfordi ülikooli juures tegutsev raamatu-uuringute keskus ja Bodley teadusraamatukogu, Cambridge ülikooli keskaegsete ja varauusaegsete käsikirjade osakond, Bütsantsi kultuuri muuseum Thessalonikis, Bütsantsi Uuringute Instituut Ateenas, Kreekas, Konserveerimise Instituut (ICON). Rohkem teavet Ligatuse tegevuse kohta leiab nende kodulehelt: www.ligatus.org.uk
Kokkuvõtteks võib öelda, et Püha Katariina kloostri raamatukogu külastamine ning Siinai mäestikus matkamine oli erakordne ja meeldejääv sündmus.Viited
Karl-Kristjan Nigesen, Jebel Musa – päikesetõus pühal mäel, 21.04.2006
https://www.estravel.ee/blog/jebel-musa-paikesetous-puhal-mael/ ↩︎Püha Katariina klooster Siinais .https://www.sinaimonastery.com/index.php/en/ ↩︎
Kloostri keerukast ajaloost on kirjutanud Alar Laats ajakirjas Kirik ja Teoloogia, 2016, 13.05. https://kjt.ee/2016/05/vanad-patriarhaadid-jeruusalemma-ja-siinai-mae-ortodoksne-kirik/ Selle koha leiab teavet ka maailma palverännakute juhendist: https://et.sacredsites.com/Aafrika/Egiptus/mount_sinai.html ↩︎
Codex Sinaiticus, vanim kreekakeelne terviklikku Uut Testamenti ja Vana Testamendi fragmente sisaldav käsikiri: https://codexsinaiticus.org/en/ ↩︎
Köite seisundihinnangu (paber)vorm: https://www.ligatus.org.uk/sites/default/files/form20050110.pdf ↩︎
Juhis köite seisundihinnangu vormi täitmiseks: https://www.ligatus.org.uk/sites/default/files/manual20050110.pdf ↩︎
Tesaurus on tuntud kui Köite Keele sõnaraamat ehk The Language of Binding Thesaurus (LoB). Alfabeetiline otsing (alphabetical list of concepts by preferred label): https://www.ligatus.org.uk/lob/alphabetical ↩︎