Ikooni „Trooniv Kristus“ restaureerimine
Autor: Kristina Aas
Number: Anno 2022/2023
Rubriik: Konserveerimine
See 18. sajandisse dateeritud erakordne vene ikoonimaali näide asub Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani) kirikus. Ikoon paiknes pikka aega altariruumis, olles nähtav ainult valitud inimestele. Pärast restaureerimistöid otsustati ikooni eksponeerida kirikuruumis vaatamiseks kõigile huvilistele.
Ikoonil on kujutatud piiskopi ametirüüs Kristust, kes istub suursugusel aujärjel, kroon peas. Nii esindab ta kuningate Kuningat, kes usklikke õnnistab [ill 1]
Seisund
Ikoon oli avariilises seisundis – selle alumise osa kihid olid koos lõuendiga alustahvlilt lahti löönud, katusesse tõusnud ning esines ulatuslikke krundi- ja värvikihi varinguid [ill 2]. Halvas seisus oli ka alustahvel ise – lauad olid liimistuskohtadest lahku löönud, puit pehkinud ja pude ning ulatuslike bioloogiliste kahjustustega. Tahvli servadel olid augud, millest pudenes peent puidutolmu [ill 3]. Eelnevast tingituna oli alustahvel kaotanud oma füüsilised omadused ja mehaanilise tugevuse. Ikooni ümbritsev kast oli määrdunud ning tolmune, alumisest nurgast puudus üks ornament.
Restaureerimine
Ikoon
Edasiste varingute vältimiseks paigaldati ikooni maalipinnale profülaktiline kleebis. Seejärel alustati pehkinud alustahvli stabiliseerimisega. Krundikadude ning avangute kaudu immutati puitu Paraloid B-72 ja atsetooni kolme erineva kontsentratsiooniga lahusega. Enne immutama asumist ja ka immutamiste vahel kanti puidupinnale etanooli, et saavutada lahuse parem imbumine sügavamale puitu. Pinna immutamist alustati 2% lahusega, jätkati 5% lahusega ning viimane immutamine tehti 10% lahusega. Pärast ühenädalast kuivamisperioodi teostatud nõelsurve katse näitas, et puidustruktuurid olid tugevnenud ja näripuru kinnitunud. Tugevdatud struktuuriga puit võimaldas alustahvli lahku löönud lauad taas kokku liita. Liimimiseks kasutati spetsiaalselt puidule mõeldud polümeerliimi Titebond Liquid Hide Glue, mis on ka pärast kuivamist veeslahustuv. Sama liimi kasutati alustahvli parempoolses ülaservas asunud puidukao täitmisel lehtpuidust parandustükiga [ill 4]. Praod ja õnarused täideti Titebond liimi ja puidutolmu seguga.
Pärast puidust alustahvli stabiliseerimist oli võimalik hakata kinnitama sellest lahti löönud ikoonikihte. Eelkõige oli aluselt lahti löönud kõige esimene kiht – lõuendikiht. Koos sellega olid katusesse tõusnud ka pealmised krundi- ning värvikihid, mille omavaheline side oli väga hea . Lõuendikiht kinnitati umbes 10% kalaliimiga. Selle kasutamise tingis asjaolu, et kinnitamist vajavad alad olid ulatuslikud. Kalaliim on väga hea nakkuvuse ja väiksema viskoossusega, mis võimaldab selle kohest penetreerumist, erinevalt paljudest sünteetilistest liimidest. Samuti on kalaliim termotöödeldav. Katusesse tõusnud kohtade töötlemiseks kasutati kuumaspaatlit, mis üheltpoolt soojendas liimi ja teisalt muutis kihid järk-järguliselt töödeldes elastsemaks. Kinnitatud piirkonnale asetati silikoonpaber ja sellele omakorda raskuskehad. Kinnitatud alad jäid mitmeks päevaks pressi alla, mitmes kohas tuli kinnitamisprotsessi korrata.
Ikooni äärmiselt paksu ja ebaühtlase lakikihi eemaldamine ei osutunud võimalikuks ilma maalikihti kahjustamata. Lakikihi eemaldusproovid tehti mitme lahusti ja geeliga. Tavapärased lahustid ja nende segud (nagu etanool:tärpentin, atsetoon) ei reageerinud lakikihiga üldse. Samade lahustite baasil tehtud geelid (Carbopol EZ2, Gellan Gum „LT100“ High Acyl) vajasid intensiivset järelpuhastust atsetooni ja vatipulgaga. Mikroskoobi all lakieemaldusproovi vaadeldes ilmnes, et maalikihi värv oli töötluse käigus kahjustada saanud. Seetõttu otsustati vaid maali välispind mustuse- ja tahmakihist puhastada. Selleks kasutati 5% tri-ammooniumtsitraadi vesilahust, järelpuhastus tehti destilleeritud veega [ill 5].
Osaliselt oli siiski võimalik lakikihti eemaldada Kristuse näolt ja kätelt, sest neid piirkondi oli ilmselt mingil ajal uue lakikihi pealekandmisega värskendatud. Lakikihi õhendamine neis piirkondades teostati etanooli-tärpentini 1:1 lahusega.
Enne krundikadude täitmist kanti maalikihile vatitampooniga õhuke vahelakikiht. Krundikaod täideti umbes 10% kalaliimi ja kriidi seguga. Ulatuslikele krundikadudega aladele kanti 5–7 õhukest krundikihti üksteise peale pärast eelmise kihi kuivamist, et vältida kuivamisel tekkida võivaid pragusid [ill 6] [ill 7]. Krundi kuivades viimistleti pinda liivapaberiga.
Ikooni alumises osas ja külgedel asuvad ulatuslikud värvikaod otsustati toneerida akvarellvärvidega tratteggio tehnikas [ill 8], [ill 9], [ill 10], [ill 11]. Väikesemõõtmelised värvikaod toneeriti täisretušiga Maimeri Restauro värvidega. Lakkimiseks kasutati dammarlakki.
Ikoonikast
Ikoon oli paigutatud esiküljel kolmese klaasijaotusega ja tagaosas avatud kasti, mille nurki ja keskosa kaunistavad puitnikerdused [ill 12]. Puhastusproove tehes ilmnes, et ikoonikasti pealmise pronksitooni värvikihi all oli säilinud originaalkullatis, mis otsustati geeli abil välja puhastada. Gellan Gumi1 baasil geeli atsetooni ja bensüülalkoholiga hoiti peal umbes 10 minutit. Geel sulatas kullatist katva värvi lahti ning järeltöötlus teostati atsetooni ja vatipulgaga. Puuduva detaili kopeerimiseks võeti allesolevalt nikerduselt silikoonmassiga vorm ning vormivalamiseks kasutati vaigukipsi [ill 13]. Uus detail toneeriti akvarellide ning Goldfinger kullapastaga. Ikoonikasti neis piirkondades, kus kullatis oli ulatuslikumalt hõõrdunud/kriimustatud, kasutati tervikilme ühtlustamiseks samuti Goldfinger kullapastat. Pind lakiti dammarlakiga. Ikoonikasti klaasid asendati muuseumiklaasiga [ill 14].
Huvitav leid
Pärast mustuse- ja tahmakihi eemaldamist tulid nähtavale maalimise käigus tehtud muudatused ikooni algses kompositsioonis ja detailides. Krundikihti peene nõelaga sisse kraabitud alusjoonis erineb mitmes kohas oluliselt peale kantud maalingust.
Kõige huvitavamaks muudatuseks on Kristuse õnnistuseks tõstetud käte sõrmede asend. Alusjoonisel on kujutatud hilisemat kolmesõrmelist „ladinalikku“ ristimärgi tegemist, ent maalitud on varasem, vanausulistele omane kahe sõrmega ristimärgi tegemise viis [ill 15]. Algselt on ka troon plaanitud maalida palju detailsemalt. Trooni vasakul küljel on nähtavad spiraalitaoliselt rullis ornamendid [ill 16]. Alusjoonise ja maalingu erinevusi leiab veel teisteski väiksemates detailides – näiteks piiskopi ametirüül olevate ristide ning ornamentide asendis ja suuruses [ill 17], aga ka padjaotstes asuvate narmatuttide suuruses [ill 18].
Ikooni uus asukoht
Pärast restaureerimistöid, kui paksu mustuse- ja tahmakihi alt olid välja tulnud ikooni säravad värvid, toimus huvitav arutelu. Tekkis mõte eksponeerida ikooni ja selle tekstiilkatet eraldi, et ikooni kõrge kunsti(ajalooline)väärtus ei oleks kinni kaetud. Mingil hetkel on ikoon ilma katteta olnud, sellele viitab asjaolu, et ikoonil on küünlaleegi põletusjälg, mis tekstiilil puudub. Pärast põhjalikku arutelu konservaatorite, koguduse ja muinsuskaitse vahel otsustati ikooni ja selle tekstiilkatet eksponeerida eraldi. Ikoon sai uue asukoha kirikuruumis, olles nii kõigile huvilistele nähtav.